Keelatud Filmide Teisipäev: "Päkapikudisko"
Teisipäev, 21. oktoober kell 19:00 - 22:00
Uus 3, Tallinn
21. oktoobril kell 19 – Andres Maimiku ja Jaak Kilmi “Päkapikudisko” (2001).
Filmile eelneb lühike sissejuhatus ja pärast filmi toimub filmikriitiku Tristan Priimägi vestlus autorite Andres Maimiku ja Jaak Kilmiga.
Laste maailmas on sama palju jõhkrust kui täiskasvanute omas. See on nähtamatu vägivald, mis jääb enamasti kodu- ja kooliseinte vahele. Andres Maimik ja Jaak Kilmi käsitlevad erinevate laste juhtumeid, kes on igaüks omal moel üle elanud rohkem kui enamik nendevanuseid lapsi. Filmimehed püüavad laste, vanemate ja pedagoogidega rääkida sellest, millele sageli ainult abstraktsel moel viidatakse.
2001. aasta “Päkapikudisko” räägib ajast enne Kiusamisvaba Kooli ja muid tänapäevaseid eesrindlike haridusalgatusi. Teledokilik uurimus kui inimesed polnud kõikjale ulatuvate ja taskusse mahtuvate kaamerasilmadega veel karastunud ning filmitegijatele avanes võimalus päriselt ilma filtrita dokumenteerida olmet kogu oma vänguses. Korraga film vägivallast ja ringkaitsest, mis vägivalla(tseja) ümber koondub - olukord, mis Eesti koduvägivalla statistika põhjal pole endiselt kuhugi kadunud. Maimikule, Kilmile ja nende Esto-TVle omaselt sekkutakse sündmuste keerisesse lõpuks sellisel määral, et filmis oma lugu jaganud noorte lapsevanemad organiseerivad pärast filmi telelinastuse ära keelamise ETVs. Tegijad astusid pärast vanemate pöördumisi sammu tagasi ja aktsepteerisid, et võib-olla astuti üle mingi eetilise piiri, mida tegemise ajal ei teadvustatud. Kuidas tundub sajandialguse vägivald võrrelduna aasta 2025 vägivallaga? “Päkapikudisko” on tõeline eetiliste ja esteetiliste küsimuste kobar ja seetõttu ka igati väärt vaatamine veerand sajandit hiljem.
“Päkapikudisko”
Režissöörid: Andres Maimik ja Jaak Kilmi
Aasta: 2001
Pikkus: 50 minutit
Õigused: Rühm Pluss Null (Erik Norkroos)
––––––––––––––––––––––––––––––––
Kinoliidu majas ehk Kinomajas oli kunagi ühe teise režiimi ajal ka propaganda büroo. Sellest lähtuvalt sündis plaan äratada Kinomaja kinosaalina taas ellu ja teha seda sellises salongilikus, avatud baari ja laudade-toolidega ürituse formaadis, kus filmidele eelneb sissejuhatus või järgneb vestlus, mis aitab kunagist tsensuuri läbi filmikunsti mõtestada. Eks loominguline vabadus ole rünnaku all mingil määral iga riigikorra ajal ja läbi olnud aegade kogemuse saame ehk paremini aru ka tänastest võitlustest ja võitlejatest.
Oktoobrikuu teisipäevadel linastuvad neli teost kahest eri ajastust. Kõigepealt Kaljo Kiisa “Jäljed” (1963) ja siis Vladimir Karasjovi “Lindpriid” (1971) ajast, mil filme tehti Tallinnfilmis ja Eesti Telefilmis ning vabariigi asemel oli Nõukogude Eesti. Seejärel Andres Maimiku ja Jaak Kilmi “Päkapikudisko” (2001) ning Artur Talviku “Baruto - tõlkes kaduma läinud” (2009) ajast kui oli kaameraga justkui palju rohkem lubatud teha kui praegu.